Meelis Kitsing, EBSi professor ja Arenguseire Keskuse uuringute juht
“Kas vabadus toob jõukuse?”
Meelis Kitsing on töötanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunikuna ning majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juhina. Lisaks on ta õpetanud ja teinud teadustööd ülikoolides Ameerika Ühendriikides, Lätis ja Ungaris.
Meelis kaitses doktorikraadi Massachusettsi ülikoolis, magistrikraadi Fulbright stipendiaadina Fletcheri rahvusvaheliste suhete koolis Tuftsi ülikoolis ja magistrikraadi Peacock stipendiaadina London School of Economics-is.
Meelis oli 1990. aastate alguses Res Publica esimees. Aastatel 1996 –2000 oli ta Res Publica esindaja Tallinna Linnavolikogus.
Risto Penttilä, politoloog ja endine Soome parlamendi liige
“Vabadus ja globaalne konkurents uute impeeriumite ajastul”
Risto E. J. Penttilä on poliitikaekspert ja endine Soome Eduskunna liige, kellel on filosoofiadoktori kraad Oxfordi ülikoolist.
Dr Pentillä on European Business Leader’s Conventioni peasekretär ja on juhtinud ka Soome poliitika- ja majandusfoorumit EVA. Hetkel on ta pan-Nordic think tank Nordic West Office’i juht.
Risto Penttilä on publitseerinud erinevad raamatuid rahvusvahelistest suhetest, ärist ja majandusest ning teeb kaastöid muuhulgas The Financial Timesile.
Merle Maigre, küberkaitseekspert
“Kas kübermaailm saab olla vaba?”
Merle Maigre töötab küberlahendusi eksportivas Eesti ettevõttes CybExer Technologies valitsussuhete juhina.
Varasemalt oli Merle NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor. Merle Maigre on töötanud ka välisministeeriumis ja kaitseministeeriumis, aastatel 2005–2007 Kiievis NATO Ukraina esinduse asejuhina, 2012 –2017 president Toomas Hendrik Ilvese ja president Kersti Kaljulaidi julgeolekunõunikuna. Ta on ametis olnud ka NATO peakorteris alliansi peasekretäri poliitikaplaneerimise üksuses ning Tallinnas Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses teadurina.
Kolme esimehe debatt: Parempoolsus ilma konservatiivsuseta?
Inspireeritu Friedrich A. Hayeki esseest “Miks ma ei ole konservatiiv”
Veel eelmisel kümnendil olid poliitilised debatid “igavad” ning klassikaline parem-vasak skaala hägustunud. Viimased aastad on kired taas lõkkele löönud ning radikaalsed vaated on kohati muutunud peavooluks. Konservatiivse ilmavaate juurde on tõmmatud võrdlusmärk populismiga. Liberaalsus seostub tänapäeval pigem sotsiaal-liberaalsuse, mitte turu-liberaalsusega. Kas see ongi parempoolsuse tulevik või on veel lootust mõistuspärasele ettevõtlikust, isiku põhivabadusi ja ühiskonda usaldava maailmavaate esile tõusmiseks? Sellel teemal arutlevad Res Publica endised esimehed Maret Maripuu, Juhan Parts ja Taavi Veskimägi.